Tehisintellekti süsteemi pakkuja, kes loob sünteetilist pildi-, audio-, video- või tekstisisu, peab tagama, et väljundid on masinloetavas vormingus märgitud kui kunstlikult loodud või manipuleeritud (määruse (EL) 2024/1689 artikkel 50 lõige 2).
Kui arendaja muudab juba turule lastud tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet nii, et sellest saab suure riskiga süsteem, käsitatakse teda ise pakkujana kõigi artikli 16 kohustustega (määruse (EL) 2024/1689 artikkel 25 lõike 1 punkt c).
Atlantase arendaja avatud lähtekoodiga Adobe'i kloone ei muuda nende tasuta levitamine iseenesest õigusvastaseks, sest Autoriõiguse seaduse (edaspidi AutZS) § 2 lõike 1 kohaselt kaitstakse ainult autori enda intellektuaalse loomingu tulemust — see tähendab, et idee, funktsionaalsuse või kasutajaliidese sarnasus veel ei tähenda kopeerimist. Tõeline õiguslik risk peitub selles, kas loomisel on taasluudud kaitstavad elemendid: lähtekood, originaalne pealkiri või loomise vaheetalonid, mille kaitstust AutZS § 2 lõiked 4–6 eeldatakse, kuni keegi tõendab vastupidist. Teine tasand puudutab tehisaru enda kasutamist: kui rakendused loovad pilti, teksti või videot, tekib määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti määrus) kohaselt läbipaistvuskohustusi nii pakujale kui ka juurutajale. Kasutajatele ja turule on olukord praegu ebaselge — kloone võib kasutada tasuta, kuid igaühe juurutaja kannab ise riski, et mõni element osutub kaitstavaks või et tehisintellekti väljundid ei vasta märgistusnõuetele.
Sarnasuse vaidluse korral lasub tõendamiskohustus kaitstust vaidlustajal, sest AutZS § 2 lõike 6 järgi eeldatakse teose kaitstust, välja arvatud ilmse välistava asjaolu korral. Kui klooni autor on programmi loonud tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhiste järgi, tekib autoriõigus küll temale, kuid tööandjale kuulub ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks (AutZS § 31 lõige 5 viidatud säte allikas [15]). Tehisintellekti poolel kehtivad täpselt eristatavad kohustused:
Praktikas olulised on kaks isikut: klooni autor, kes peab tagama, et tema töö ei sisalda taasluudud kaitstud koodi, ja kasutajad-ettevõtted, kes peavad juurutajana täitma läbipaistvuskohustusi või hoiduma nendest erandite tingimuste täitmisega. Kui Adobe või mõni õiguste valdaja leiab, et kloon sisaldab kopeeritud kaitstud elemente, saab ta nõuda AutZS-ist tulenevaid autoriõiguse rikkumise tagajärgi ning tõendamiskoorem lasub siiski kaitstust vaidlustajal. Tehisintellekti järelevalve korral võib turujärelevalveasutus põhjendatud taotluse alusel nõuda juurdepääsu süsteemi lähtekoodile, kui dokumentatsioonil põhinevad kontrollid on osutunud ebapiisavaks (määruse artikkel 74 lõige 13), ning saadud teave, sealhulgas lähtekoodid, on konfidentsiaalne (artikkel 78). Turgude tasandil tähendab see, et tasulise tarkvara müüja konkurentsieelis põhineb edaspidi pigem kaitstud koodil ja kliendisuhtel kui funktsionaalsusemonopool.
Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, esitada kahe nädala jooksul keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma (KOKS § 45 lg 3).
Korterit ostva isiku õiguslik olukord sõltub peamiselt sellest, millist teavet ta korteriühistult ja müüjalt saab ning millised kohustused korteriomandiga tehinguga üle lähevad. Uudise sõnum on, et madalad kommunaalkulud ei peegelda eelseisvaid renoveerimiskulusid, mistõttu otsustavaks saab ostja võimalus ühistu majandamist ja võlakoormust enne tehingut kontrollida. Tegemist ei ole niivõrd tehinguõigusliku, kuivõrd teabe saamise küsimusega, mida lahendab Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KOKS). KOKS § 45 lg 1 annab korteriomanikule õiguse saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas nõuda elektroonilisi ärakirju (§ 45 lg 1¹). Korteriomaniku staatust ostja aga alles omandab, mistõttu enne tehingut jääb ta „muu isiku“ positsiooni, mida reguleerib KOKS § 47. Piiratud asjaõiguse omajale (näiteks hüpoteegiõiguse valdajale) annab § 47 õiguse saada teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta. Ühistu võlaolukorda iseloomustab ka korteriühistu pandiõigus, mille suurus määratakse majandusaasta aruande, aruande puudumisel majanduskava järgi. Nii ostja kui ka müüja teavitamiskohustused lähtuvad üldisest lepinguõigusest, kuid uudises toodud praktilised nõuanded (küsida remondiajalugu, laenukohustusi ja võlgnikke) vastavad otseselt KOKS-i teabesätete loogikale.
Kui ostja on juba korteriomanik, kehtib talle KOKS § 45 täiel määral: juhatus peab andma teavet ühistu tegevuse kohta, sealhulgas kavandatavate tööde ja laenukohustuste kohta, ning lubama dokumentidega tutvuda. Juhatuse keeldumise alus on kitsas — ainult juhul, kui on alust eeldada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (§ 45 lg 2). Kui juhatus keeldub, saab korteriomanik valida ka tee: nõuda küsimuse lahendamist üldkoosolekul või pöörduda hagita menetluses kohtu poole juhatuse kohustamiseks teavet andma. Enne omandamist ei saa ostja neid õigusi veel kasutada, mistõttu on uudises soovitatud küsimuste esitamine müüjale ja maaklerile ning täiendava teabe uurimine ühistult vabatahtlikul teel. Müüja poolt ei ole allikates sätestatud eraldi avalikustamiskohustust, kuid lepingueelsed läbirääkimised eeldavad siiski asjaolude õiget esitamist. Korteriühistu enda teavitamiskohustused liikmete suhtes on KOKS-is struktureeritud: korteriomanik peab teatama oma sidevahendite andmed ja vajadusel elukoha postiaadressi (§ 46 lg 1–2), vastasel juhul loetakse tema elukohaks korteriomandi asukoht (§ 46 lg 3). Eelseisvate suurtööde rahastamise kontekstis on oluline, et ühistu pandiõigus kajastub majandusaasta aruandes või majanduskavas, mille tundmine võimaldab hinnata tehinguga kaasnevat koormust. Kui tööd on kavandatud, kuid otsustamata, jääb omanikuvahetuse järel üldkoosoleku otsustusõigus — see tähendab, et ostja saab uue liikmena osaleda nii tööde mahust kui ka rahastamisviisist otsustamisel.
Praktiliselt tähendab see, et ostja, kes eelnevat teavet ei küsi, kannab riski, et pärast tehingut lisanduvad renoveerimislaenu tagasimaksmisest tulenevad igakuised kohustused, mida ta ei saanud omandamise hetkel hinnata. Kui ühistu juhatus hiljem keeldub teavet andmast, on omanikul olemas kohtulik tagatis KOKS § 45 lg 3 alusel, sealhulgas hagita menetluses avaldus juhatuse kohustamiseks. Võlgnike olemasolu mõjutab ühistu võimet koguda raha ja saada finantseeringut, mistõttu võib viivitatud remont aja jooksul muutuda kallimaks — see on majanduslik, mitte otsene õiguslik tagajärg, kuid mõjutab omanike üldkoosoleku otsuseid. Korterelamute rekonstrueerimise ja energiatõhususe toetuste tingimused näitavad, et suurte tööde korral on nõutud vastava kutsekvalifikatsiooniga spetsialistide ja tehnilise konsultandi kaasamine, mis lisab kulustruktuuri veel ühe komponendi.
Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja kasumit ei või liikmete vahel jaotada (Mittetulundusühingute seadus § 1 lõige 2).
Ühing ei tohi anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi isikule, kes on viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud, mis puudutab otseselt annetatud teoste autoritele makstavat 15-protsendilist osa haamrihinnast.
Eesti Kunstnike Liidu jaoks tähendab oksjoni tulemus, et ligi 700 000 euro suurune pettusest tekkinud kohustus saab tasutud ning ühingu vara ja kohustuste vahekord taastub ennaktempos. Otsustavaks muutub aga küsimus, kuidas 2,3 miljoni euro suurune tulu õiguslikult kasutada, sest liit on mittetulundusühing, mille tegevust piirab Mittetulundusühingute seadus. Selle seaduse § 1 lõike 2 kohaselt võib mittetulundusühingu tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või liikmete vahel jaotada. Uudises nimetatud plaan suunata ülejäänud tulu kunstnike ja kunstielu toetamiseks peab seetõttu vastama liidu põhikirjale, mille järgi on EKL-i ülesanne just kunstnike toetamine. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut (Mittetulundusühingute seadus § 1 lõige 2 ja põhikirja kooskõla nõue § 3 lõige 3). Tulu kasutamise otsustamise kord tuleneb põhikirjast ja üldkoosoleku pädevusest, mida reguleerib Mittetulundusühingute seadus § 3 lõige 1 punkt 8.
Liidu juhatus teeb tulu kasutamise kohta ettepanekud volikogule, mis vastab põhikirjalisele organite pädevuse jaotusele ning nõuab, et otsused sünniksid liikmetega kooskõlas põhikirjaga. Tulu kasutamisel tuleb arvestada ka tulumaksusoodustusega ühingu staatuse nõuetega: ühing ei tohi jagada oma vara või tulu ega anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega isikule, kes on viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud. See on oluline just seetõttu, et oksjonile läks nii liidu kunstikogu teoseid kui ka kunstnike värskete annetusi, mille autoritele makstakse 15 protsenti haamrihinnast. Kuna annetatud teoste autorid on just annetuse teinud isikud, tuleb 15-protsendilise osa maksmisel hinnata, kas see käsitletakse müügitulust tuleneva osana või annetusele vastutasuks antava soodustusena. Liidu enda kunstikogust müüdud teoste autoritele või pärijatele makstav 5-protsendiline edasimüügitasu on uudise kohaselt kõrgem kui autoriõiguse seaduse järgi kallimate teoste puhul kehtiv 3-protsendiline määr, mis on ühingu vabatahtlik otsus ega ole seadusega vastuolus. Kogu müügitulust makstavate osade jaotamine peab olema dokumenteeritav ja kooskõlas põhikirjaliste eesmärkidega, sest mittetulundusühingu põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (Mittetulundusühingute seadus § 1 lõige 1). Kunstikogu osaline müük oli uudise kohaselt erandlik, ühekordne samm, mistõttu edaspidi ei saa liit sarnaseid müüke korrata ilma, et see ei muutuks põhitegevuseks.
Praktikas on see oluline kolmele poolele: liidu liikmetele ja juhtorganile, kes vastutavad tulu sihtotstarbelise kasutamise eest; kunstnikele ja pärijatele, kellel on õigus saada 5 või 15 protsenti haamrihinnast; ning annetajatele ja ostjatele, kelle huvi on, et müük jääb ühekordseks ja läbipaistvaks. Petuskeemiga seotud küsimused — kas ja kellele kahju hüvitatakse ning kas kuritegu tuvastatakse — jäävad allikate põhjal lahtiseks, sest esitatud õigusallikad pettuse menetluse kohta midagi ei sätesta. Otsene järelvalve tulu kasutamise üle kuulub liidu volikogule ja liikmetele põhikirja alusel.
«Sellistel puhkudel inimene tasub tagantjärele ja menetlust ei alustata.»
Kui meil ei õnnestu ühendust saada või on põhjust arvata, et see oli tahtlik rikkumine, siis esitame avalduse politseile.
Kütuse eest tanklast maksmata lahkumine ei ole ühtne õiguslik juhtum, vaid jaguneb tahtliku varguse, omastamise ja hajameelsusest tingitud maksmata jätmise vahel, millest igaühele kehtivad erinevad menetlusalused normid. Uudise põhiteade on, et Järvamaal pole hinnatõus vargusi suurendanud, mistõttu suur osa politseiteadetest ei vii süüteomenetluseni. Tahtliku kütusevarguse puhul rakendub Karistusseadustiku § 200, mille lõike 1 alusel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui teo on toime pannud grupi poolt, isik, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või sellega seotud süüteo, või teo on pandud toime suures ulatuses, tõuseb karistus kuni kolmeaastase vangistuseni (§ 200 lõige 2). Töötaja tankimine tööandja kütusekaardiga isiklikel vajadustel on uudises nimetatud omastamise juhtumiks, mille kohta allikates on viide Karistusseadustiku § 201 süüteokoosseisule. Hajameelsusest tingitud maksmata jätmine — läbikukkunud makse, unustus või eeldus, et kaaslane on maksnud — ei ole süüteokoosseisu täitnud teo puhul menetluse alus.
Menetlusvalik sõltub sellest, kas teo puhul on täidetud tahtlikkuse nõue: politsei eristab eksimust ja tahtlikku tasumata lahkumist just selle alusel. Tahtliku varguse puhul on tagajärjeks mitte üksnes rahaline karistus või vangistus, vaid ka vara konfiskeerimine: kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme (§ 83 lõige 3), süüteoga saadud vara (§ 83¹ lõige 1) ning võib kuriteo olemuse ja legaalse tulu erinevuse põhjal kohaldada laiendatud konfiskeerimist (§ 83² lõige 1). Kui kütus on segunenud muu varaga või võõrandatud, asendatakse konfiskeerimine vastava väärtuse väljamõistmisega (§ 84) ning konfiskeeritu läheb riigi omandisse (§ 85 lõige 1). Väiksema ulatusega juhtumite puhul võib konfiskeerimise otsustada ka kohtuväline menetleja oma määrusega, kui väärteo vahetu objekt on ära võetud ja selle seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, ning määruses peab olema konfiskeerimise otsustus, kui see kuulub kohtuvälise menetleja pädevusse. Tankla jaoks tähendab see, et kui kliendi andmed on teada, lahendatakse juhtum esmalt vabatahtlikult, ja alles ühenduse puudumisel või tahtlikkuse kahtluse korral esitatakse avaldus politseile. Politsei soovitus loobuda tankimisest enne maksmist on ennetusmeetme küsimus, sest kehtivad normid ei sätesta tanklatele eeltasumise kohustust.
Praktikas on ohus eelkõige tahtlikud vargused tegevad numbrimärkidega: nende eest ähvardab kuni kolmeaastane vangistus, kütuse konfiskeerimine ja võimalusel laiendatud konfiskeerimine kogu varale. Hajameelsed kliendid, kes tasuvad tagantjärele, jäävad sanktsioonita, mistõttu tanklate jaoks on otsustava tähtsusega videovalve ja kliendiandmete tuvastamine, et eristada eksimust kuriteost. Tööandjatele on oluline, et kütusekaardi väärkasutust käsitletakse omastamise, mitte tankla vastu suunatud teona. Jälgimispunkt: uudise andmetel on 2026. aasta septembri keskpaigaks registreeritud 20 kütusevargust, seega on mõistlik jälgida aasta lõpu statistikat ja politsei edasist ettepanekut üle minna ainult eelmaksule.