"Pealtnägija": suurettevõtte finantsjuht hakkas püstijalakoomikuksKopeeri link
Kui Maria Sepal sai villand tööst telekomifirma finantsjuhina ja vajas elus restarti, ei asutanud ta joogastuudiot ega hakanud õppima aiandust, vaid otsustas hakata püstijalakoomikuks. Täna on Sepp piletimüügi järgi Eesti edukaim…
Analüüs
Põhiküsimus
Ettevõtluses ja meelelahutusasutuste eelarve juhtimises tagab finantsstabiilsuse nõuetekohane arvestus, mida reguleerivad raamatupidamise ja audiitortegevuse normid. Täpne õigusküsimus seisneb selles, millistele kvalifikatsiooni- ja aruandlusnõuetele peab finantsjuhtimise ning arvestuse alal tegutsev isik või ettevõte vastama. Olukorda reguleerivad eelkõige se
Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm
Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord
Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord
Õiguslik alus(3)
• Audiitortegevuse seadus(statute)keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja…
keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1^1 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb finantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
• Kutseseadus(statute)määratakse kutsestandarditest tulenevad kutsenimetused ja tasemed, mille suhtes on kutse andjal õigus kutseid anda.
(2) Kutsenõukogu annab õppeasutusele kutse andja…
määratakse kutsestandarditest tulenevad kutsenimetused ja tasemed, mille suhtes on kutse andjal õigus kutseid anda.
(2) Kutsenõukogu annab õppeasutusele kutse andja õiguse ning registreerib ta kutseregistris ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava vastavaks kutsestandardile, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ja need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, milles kutseõppe läbiviimise õigus on antud tähtajatult. [RT I, 28.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
• Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus(statute)3 - 01.09.2025 18.05.2026 - RT I, 03.06.2026, 1 - 12.06.2026
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega kehtestatakse välisriigi…
3 - 01.09.2025 18.05.2026 - RT I, 03.06.2026, 1 - 12.06.2026
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega kehtestatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja kord reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse arsti, hambaarsti, õe, proviisori, ämmaemanda, veterinaararsti ja arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnustamisele niivõrd, kuivõrd nimetatud valdkondi reguleerivates seadustes ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata reguleeritud ametikohtadele ja kutsealadele, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks rahvusvahelistes või Euroopa Liidu õigusaktides on ette nähtud eraldi tingimused ja kord.
Ametiühing: airBaltic plaanib koondada ligi 100 pilooti ja 200 stjuardessiKopeeri link
LAA info kohaselt saavad airBalticu piloodid ja stjuardessid alates laupäevast, 31. oktoobrist teavet, kas nende töökoht säilib. Kõik stjuardesside töökohad on kavas koondada Riia baasis. See arv ei hõlma meeskonnaliikmeid, kes on…
Analüüs
Põhiküsimus
Ligi 300 airBalticu töötajat ootab ees kollektiivne koondamine, mida tööandja saab vahetult alustada alates 2026. aasta 29. oktoobrist. Koondamisprotsessi õiguspärasuse määravad eelkõige tööandja kehtestatud valikukriteeriumid ning töötajate esindajatega konsulteerimise reeglite järgimine. Täpne õigusküsimus seisneb selles, kas tööandja on täitnud kollektiivse koondamise teavitamis- ja konsulteerimiskohustust ning arvestanud koondamisel seadusega sätestatud eelisõigusi
• Ametiühingute seadus(statute)oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse. Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana.
(2) Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata…
oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse. Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana.
(2) Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguste piiramise all mõistetakse ametiühingutegevuse tõttu:
1) töötaja tööle mittelubamist;
2) töötajaga töölepingu ülesütlemist või teenistusest vabastamist;
3) töötaja töötingimuste halvendamist;
4) töötasu, palga või lisatasu vähendamist või mittemaksmist;
5) distsiplinaarkaristuse määramist;
6) ähvardamist töölepingu ülesütlemise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise ja karistuse määramisega;
7) muud ebavõrdset kohtlemist. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
• Töölepingu seadus(statute)täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama…
täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
(5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
§ 90. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
(1) Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:
1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;
3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;
4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.
• Kollektiivlepingu seadus(statute)ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja
2) tööandjate ühing või liit, kelle liikmed on tööandjaks…
ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja
2) tööandjate ühing või liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud töötajate arvu hindamisel võetakse aluseks kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlmimisele eelneva kolme kuu keskmine vastava tegevusala töötajate arv Maksu- ja Tolliameti andmetel ning kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlminud poolte tõendid.
UUED NÕUDED: korteri muudetud planeering võib peita kulukaid probleemeKopeeri link
Avatud köögiga elutuba, suuremaks ehitatud vannituba või kahe toa üheks ühendamine võivad muuta järelturukorteri ahvatlevaks. Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul peaks ostja aga enne tehingut kontrollima, kas varasemad ümberehitused…
Analüüs
Põhiküsimus
Omavoliliselt ümberehitatud korteri ostjat või omanikku ootab kohustus viia ruumid omal kulul vastavusse nõuetega või taastada algne olukord. Kinnisvara järelturul ei taga viimistletud välimus tehingu õiguspärasust, sest alates augustist kehtivad kandekonstruktsioonide ja välispiirete muutmisele rangemad loakohustused. Tehingu osapooltel tekib küsimus, millistel tingimustel on korteriühendused ning seinte eemaldamised seadustatavad ning milliseid dokumente kohalik omavalitsus nõuab. Nende olukordade lahendamist reguleerivad Ehitusseadustik § 12 ja § 36 ning seadustiku lisades sätestated loakohustused.
Õiguslik hinnang
Kohalikul omavalitsusel on pädevus kontrollida ehitusteatise ja ehitusloa taotluse vastavust seadusele. Ehitusseadustik § 12 lõige 1 sätestab, et ehitada tuleb täpselt ehitusprojekti kohaselt ja järgides kehtivaid ehitusnõudeid. Kui ümberehitus puudutab kandeseinu või hoone ühiseid tehnosüsteeme, peab omanik esitama ehitisregistri kaudu nõuetekohase ehitusprojekti. Ümberehituse seadustamisel või tegemisel tuleb täita järgmised nõuded:
Kandvasse seina ava tegemiseks või kahe korteri ühendamiseks tuleb taotleda ehitusluba vastavalt Ehitusseadustik § 41 sätetele.
Koos ehitusloa taotlusega tuleb esitada nõuetele vastav ehitusprojekt ning vajaduse korral ekspertiisiakt vastavalt Ehitusseadustik § 41 lõikele 3.
Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus
Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded
Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord
• Ehitusseadustik(statute)I, 11.07.2026, 3 - jõust. 01.08.2026]
2) ehituspäevik;
3) kaetud tööde akt;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas…
I, 11.07.2026, 3 - jõust. 01.08.2026]
2) ehituspäevik;
3) kaetud tööde akt;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid. [RT I, 11.07.2026, 3 - jõust. 01.08.2026]
(4) Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) ehitamise dokumenteerimisele ja ehitusdokumentidele esitatavad nõuded; [RT I, 11.07.2026, 3 - jõust. 01.08.2026]
2) ehitusdokumentidele, nende üleandmisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, seejuures täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda. [RT I, 11.07.2026, 3 - jõust. 01.08.2026]
§ 16. Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
• Nõuded ehitusprojektile(regulation)siis tuleb esitada ehitusprojekti muudatus vähemalt arvamuse avaldamiseks ka esialgse ehitusprojekti koostajale.
(5) Ehitusprojekti muudatus peab vastama sama staadiumi…
siis tuleb esitada ehitusprojekti muudatus vähemalt arvamuse avaldamiseks ka esialgse ehitusprojekti koostajale.
(5) Ehitusprojekti muudatus peab vastama sama staadiumi nõuetele, millele peab vastama muudetav ehitusprojekti osa.
(6) Ehitusprojekti muudatus lisatakse vastava ehitusprojekti osa juurde.
(7) Ehitusprojekti muudatuse kohta koostatakse seletuskiri, milles selgitatakse muudatuse tegemise põhjuseid, esitatakse uus lahendus koos põhjenduste ja selgitustega ning muudatuse tegemisest tulenevad võimalikud mõjud.
(8) Ehitusprojekti muudatuse tõttu lisandunud projektdokumentidega koos esitatakse kehtivate projektdokumentide loetelu, mille kajastatakse lisaks algsetele projektdokumentidele ka lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud projektdokumendid, võimaldamaks saada selget ülevaadet kehtivatest projektdokumentidest.
• Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus(regulation)tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. [RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(9) Ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatise- või…
tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. [RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(9) Ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatise- või ehitusloakohustusliku ehitustegevuse puhul, kus ehitatavaks ehitiseks on ehitusseadustiku tähenduses hoone, peab saadud hinnapakkumus sisaldama lisaks lõikes 8 nimetatud andmetele hoone kohta järgmiseid andmeid:
1) hoone nimetus;
2) ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel hoone paikneb või millele kavandatakse hoone ehitada;
4) hoone üldkulud;
5) vastava kululiigi olemasolu korral hoone ettevalmistuskulud, välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, sisustuse kulud, inventari kulud, seadmete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.
Raasiku volikogu ei nõustu Kulli II liivakarjäärigaKopeeri link
Raasiku vallavolikogu otsustas teisipäeval, 13. oktoobril, et ei nõustu Kulli II liivakarjääri keskkonnaloa andmisega taotluses esitatud kujul. OÜ Marina Minerals on esitanud keskkonnaametile taotluse rajada Raasiku valla Kulli küla…
Analüüs
Põhiküsimus
OÜ Marina Mineralsi taotletud Kulli II liivakarjääri rajamine seisis vastamisi kohaliku omavalitsuse eitava seisukohaga, mis seab keskkonnaloa väljastamise sõltuvusse Vabariigi Valitsuse erakorralisest nõusolekust. Kuigi mäeeraldis paikneb riigimaal, takistab kohaliku omavalitsuse keeldumine kaevandamise alustamist kuni riigi ülekaaluka huvi tõendamiseni. Täpne õigusküsimus seisneb selles, kas kaevandamisloa andja saab taotleda Vabariigi Valitsuselt nõusolekut kohaliku omavalitsuse ke
Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord
Faktikontroll: mittetäielik 1 · kontrollimata 1
Õiguslik alus(3)
• Maapõueseadus(statute)peab kaevandamisloa taotleja esitama selle uuringuloa omaja nõusoleku. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(8) Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui…
peab kaevandamisloa taotleja esitama selle uuringuloa omaja nõusoleku. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(8) Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, tuleb kaevandamisloa taotluse menetluse käigus esitada kaevandamisloa andjale mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks.
(9) [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
• Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 745 SE(commentary)Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks…
Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.
Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.
• Maapõueseadus 213 SE(commentary)Maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja…
Maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted. Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu. Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris
„Millest on moes kirjutada?” on Müürilehe uus lugude sari, mis püüab anda Eesti moeajakirjandusele värske hingamise. Esimene osa keskendubki moe ja teksti suhetele. Teksti kaudu moe loomisel on hiilgav võime lõigata läbi, harutada lahti ja…
Analüüs
Section:
Select 1–2 exact word-for-word sentences from the above text that contain a concrete norm + consequence (paragraph, amount, deadline).
Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm
Õiguslik alus(3)
• Autoriõiguse seadus(statute)73^2. Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused
(1) Ajakirjandusväljaande kirjastajal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) ajakirjandusväljaande otsest või kaudset, ajutist…
73^2. Ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused
(1) Ajakirjandusväljaande kirjastajal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) ajakirjandusväljaande otsest või kaudset, ajutist või alalist, osalist või täielikku reprodutseerimist mis tahes vormis või viisil veebis infoühiskonna teenuse osutaja poolt;
2) ajakirjandusväljaande üldsusele kättesaadavaks tegemist infoühiskonna teenuse osutaja poolt sellisel viisil, et isikud saavad väljaannet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Ajakirjandusväljaanne käesoleva seaduse tähenduses on peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjalike teoste kogumik, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis:
• Meediateenuste seadus(statute)andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika.
(5) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni…
andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika.
(5) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku või isiku, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, otsene või kaudne mõjutamine informatsiooniallika tuvastamiseks on keelatud.
(6) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ja isik, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, on kohustatud need andmed esitama kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
§ 16. Avalik teave meediateenuse osutaja kohta
• Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava(regulation)trükkalina, trükiste kujundaja ja trükiettevalmistajana lähtub äri- ning kutse-eetika nõuetest ning õigusnormidest;
3) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast…
trükkalina, trükiste kujundaja ja trükiettevalmistajana lähtub äri- ning kutse-eetika nõuetest ning õigusnormidest;
3) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
5) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
6) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
7) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
8) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;
9) omab valmisolekut asuda tööle õpitud kutsealal.